Päris Taga Lõpus
Tema lastel polnud lapsi, nad ei teinud neid
vahel harva võtsid napsi veidi vähem kui iga kord
nende margid polnud kallid, tavaliselt mitte riigiviin
kullasiidised pitsballid polnud nende liin
Sanitaridena haiglas
piiritust ja taskuraha tilkus lisana
elu lõplikult on paigas
paistis, midagi ei ole enam lisada
hundid metsa sanitarid, sanitarid haigla hundid
küünilised kommentaarid: Rahumäel me linnas soodsaimad on krundid
Kuid meil ei lähe nii, meil kõik saab hoopis parem
eluvanker kummuli, on ju nii, läks ainult varem
meile kõik see taevakaar, vaba olles kalla välja
pilla palla pillerkaar, nüüd meil kõik metsad ja kõik maad
Elus ära joodud joogid, üles lupjun`d sääremari
juhusliku erektsiooni solvab haige munasari
konarlikud kõrvalhüpped, enam vähem pealepanemised ka
seitsmepeniskoormasaapad
tihemini naabri toas kui korgid võiks ehk läbi põleda
oma naabrinaise kambris tihti oma tiiras tooruses
puruks kohmitsedes klambrid, nagu ammu, väga nooruses
neljakümne alla naine, aastad läevad hallis rodus
autopesula ja paine - jälle külas käima peab vist lastekodus
Kõigil kuulda pesuköögist päris avalikud hääled
kõik su nöögid, meie röögid, veenilaiend ja kilpnääre
terve elu siin barakis
lõppegu su lõualõksud
koltun`d tunnistus on kapis - ametlikult minu on su puusanõksud
üllatus tal jäigi näkku, tundes kuklas taburetti
kus sa hoiatad nii kähku, kui sul suu on täis minetti
Neli põnni üsna kõhnad
põlen`d pere lõpuks pinna sai
merelt unistuste lõhnad
juba üleeile lindi korjas politsei.
No Final Verdadeiro
Tema crianças não tinham filhos, não os fizeram
raramente tomavam um gole, um pouco menos que da última vez
suas marcas não eram caras, geralmente não eram bebidas do governo
as bolinhas douradas não eram da sua linha
Como enfermeiros no hospital
o álcool e a grana pingavam como um extra
a vida está definitivamente arrumada
parecia que não havia mais nada a acrescentar
lobos na floresta, enfermeiros, lobos do hospital
comentários cínicos: em Rahumäe, os terrenos são os mais baratos da cidade
Mas não é assim que vai, tudo vai ficar bem melhor
o carro da vida virou, é assim, só foi antes
para nós, todo esse céu, sendo livres, despeje para fora
joga tudo para o alto, agora temos todas as florestas e todas as terras
Na vida, bebidas já foram consumidas, a panturrilha está entupida
uma ereção aleatória ofende o testículo doente
saltos desajeitados, mais ou menos as imposições também
botas de sete polegadas
mais frequentemente no quarto do vizinho do que as rolhas poderiam queimar
na câmara da minha vizinha, muitas vezes na sua crueza
quebrando os grampos, como antigamente, na juventude
mulher abaixo dos quarenta, os anos vão ficando grisalhos
lava-carros e pressão - de novo, parece que preciso visitar o orfanato
Todos podem ouvir os sons bem públicos da lavanderia
todas as suas provocações, nossos gritos, varizes e tireoide
toda a vida aqui no barraco
que suas mandíbulas terminem
os documentos amassados estão no armário - oficialmente, suas articulações são minhas
a surpresa ficou em seu rosto, sentindo o tamborete na nuca
onde você avisa tão rápido, com a boca cheia de minete
Quatro crianças bem magras
a família queimada finalmente conseguiu espaço
os cheiros do mar dos sonhos
já anteontem a polícia pegou a fita.