Võitja
Ta ronib välja varjendist ku arvab et on aeg
ja näeb et päike endist viisi särab taevalael
Las olla roiskund laipu täis tänavate perved
kui linnas pooled majad on veel täitsa terved
Juba on ta nädal aega linnas ringi käinud
ühtki elus inimest pole aga näinud
Ammu enne rünnakut kõik rahvas jooksis metsa
ja need kes linna j?id kõik viimseni said otsa
Kõik see tobe kila-kola mille rahvas kokku aand
mõne pommirünnakuga nüüd on tema omaks saand
Ta on nüüd võitja..
Mõnipäev ta istub tühja restorani maha
joob neid jooke mille jaoks enne polnud raha
Lakub nõnda palju et on silmadeni täis
ja äkki talle näib et kogu kõrts on rahvast täis
Siis ta heast meelest järjest veerand tundi röögib
loobib puruks lühtreid leti äärde öögib
tantsib kakleb naerab kuni peale tuleb uni
unustatud lapsepõlvest und näeb hommikuni
Ühes majas näeb ta äkki unelmate naist
surnud küll kuid ükstapuha ütleb talle vaist
ta tirib alla sukakest ta päästab lahti vöö
ja siis tuleb elu kõige ilgem armuöö
Ühe püstijäänud maja otsaseinale
ta maalib kümnemeetrise enese portree
Nii suurte tähtedega et neid näeks ka kaugelt möödasöitja
kirjutab ta pildi alla MINA OLEN VÖITJA
Lõpuks laseb õhku kaitseministeeriumi maja
ja oligi kõik tehtud mis teha oli vaja
Radioaktiivsuski on teinud oma töö
võitja paneb silmad sulgu saabub sõber öö
ta paneb silmad sulgu saabub sõber öööööööö
Vencedor
Ele sai pra fora do abrigo, achando que é hora
E vê que o sol brilha como sempre no céu
Deixa os corpos podres tomarem as calçadas
Enquanto metade das casas na cidade ainda tá de pé
Já faz uma semana que ele tá vagando pela cidade
Mas não viu nenhuma pessoa viva até agora
Muito antes do ataque, todo mundo correu pra floresta
E quem ficou na cidade, todos se foram até o fim
Toda essa bagunça que o povo juntou
Com um bombardeio agora é tudo seu
Ele é agora o vencedor..
Em um dia ele senta em um restaurante vazio
Bebe aquelas bebidas que antes não tinha grana
Bebe tanto que tá com os olhos cheios
E de repente parece que o bar tá lotado
Então, de tão feliz, ele grita por um quarto de hora
Quebra lustres e grita na beira do balcão
Dança, briga, ri até a sonolência chegar
Sonha com a infância esquecida até o amanhecer
Em uma casa, ele vê de repente a mulher dos sonhos
Morta, mas tanto faz, a intuição diz pra ele
Ele puxa a meia dela, solta o cinto
E então vem a noite de amor mais horrenda da vida
Na parede de uma casa em pé, ele pinta
Um retrato dele mesmo de dez metros
Com letras tão grandes que até quem passa longe vê
Escreve embaixo da imagem EU SOU O VENCEDOR
Por fim, ele explode o prédio do ministério da defesa
E tudo que precisava ser feito já foi
A radioatividade também fez seu trabalho
O vencedor fecha os olhos, chega a noite amiga
Ele fecha os olhos, chega a noiteeeeeee