SÜBARIIT
Ma olen laisk, ma põlgan tööd, ma arvan, et väärin muud.
Kas raha on loodud selleks, et oleks ta võrdselt ära jagatud?
Oh, andke mulle andeks, et ma unistan sellest, millest unistab iga mees:
lasta inimkonnal ära teha töö ja ise kümmelda luksuses.
Saada parvenüüks, tahan saada rantjeeks, tahan saada sübariidiks.
Siis ma midagi ei müüks, mitte midagi ei teeks ja mu liha muutuks tselluliidiks.
Palju raha ja vähe tööd, kas see on vabadus?
Huvitav, mitu eurot maksab mu südametunnistus?
Kui pärast surma selgub, et pärast surma miskit polegi,
oleks äkki mõistlik juba eluajal ehitada valmis oma väike paradiis?
Olen parvenüü, varsti olen rantjee, ja siis hakkan sübariidiks.
Pole üldse minu süü, et ma midagi ei tee ja mu aju muutub tselluliidiks.
Limusiinis lösutan ma, kullast kahvel töntsis käes,
aken alla keeratud, et paremini kadedust te nälgind silmis näeks.
Mul on ilgelt palju raha, ostan ära maailma.
Ühel kenal päeval võib ju juhtuda, et kingin selle maailma teile ma.
Ilgelt hea on armulikult otsustada inimeste saatuse üle.
Suuremeelsus lööb ühel päeval saamahimu üle.
Tahan võtta ära teie raha, aga mitte jääda sübariidiks.
Ma usun naiivselt, et suudan ma nii muuta maailma paradiisiks.
SÜBARIIT
Eu sou preguiçoso, eu desprezo o trabalho, acho que mereço mais.
O dinheiro foi feito pra ser dividido igualmente, não foi?
Oh, me perdoem por sonhar com o que todo homem sonha:
fazer a humanidade trabalhar e eu me banhar em luxo.
Quero ser um parasita, quero ser um vagabundo, quero ser um súbdito.
Aí eu não venderia nada, não faria nada e minha carne viraria celulite.
Muito dinheiro e pouco trabalho, isso é liberdade?
Quantos euros vale minha consciência?
Se depois da morte descobrir que não tem nada,
seria sensato já em vida construir meu pequeno paraíso?
Sou um parasita, logo serei um vagabundo, e então me tornarei um súbdito.
Não é minha culpa que eu não faça nada e minha mente vire celulite.
Eu relaxo em uma limusine, garfo de ouro na mão,
janela aberta pra vocês verem a inveja nos olhos famintos.
Eu tenho muito dinheiro, vou comprar o mundo.
Um dia bonito pode acontecer que eu presenteie esse mundo pra vocês.
É muito bom decidir o destino das pessoas com bondade.
A generosidade um dia supera a ganância.
Quero pegar seu dinheiro, mas não quero ser um súbdito.
Acredito ingenuamente que posso transformar o mundo em um paraíso.