395px

Vahk

Manatark

Vahk

Vaata mul' silmi
Soerdiks saab sõsaraist selgeim
Kaameid rünkpilvi
Meel hinge laob
Vahk rinnus taob

Läägsusest lõhutud
Raevutseb lõpuks ka lammasmeel
Ohvrist saab murdja
Vaevalt et veel
Seistaks ta teel

Varjudeks värvitud väärtustel
Sundus on siiraim
Kriiskab ja karjub too verekord
Vahest vaid sooviks
Kõhklused kõik korvaks vahk

Öördades ringi
Vellest saab vaenlastest võõraim
Saatuse sunnil
Paiskab siis end
Põrmu ka vend

Nõrkmõtte nõtrus
Kahkjana kaosesse kustub
Roiskunud hingus
Neelab ja matab
Viimsegi
Ao

Kord ilmavõlv raugelt kustub
Ja hääbub te tühi töö
Aeg viimne on lugeda hingi
Kristalliks kui külmub öö

Vahk

Olha nos meus olhos
A névoa se torna mais clara
Nuvens pesadas
Martelam na alma
O coração bate forte

Destruído pela fraqueza
A mente pacífica finalmente se agita
Do sacrifício surge o rompimento
Mal consegue ainda
Ficar em pé no caminho

Pintados como sombras em valores
A pressão é a mais sincera
Grita e berra essa ordem de sangue
Às vezes só queria
Que todas as dúvidas fossem cobertas pelo brilho

Virando-se ao redor
O irmão se torna o mais estranho dos inimigos
Por força do destino
Então se joga
Na poeira, até o irmão

A fraqueza do pensamento
Apaga-se em um caos cinzento
A respiração podre
Engole e sepulta
Até o último
Suspiro

Um dia o céu do mundo se apagará
E seu trabalho vazio se desvanecerá
É hora de contar as almas
Cristalinas quando a noite congela

Composição: