Metsaviha 3
Hülgejääde külm sa pure
katkusoerdit taga kiusa
jalutut surma peleta
kärbata koolnuks kolletav
Lendva säde ei anna armu
kullisilmana kaetab külad
kirruta koller mädama tammikus
hoia enese eemal ohust
Et sind hauavaikusse katk ei vaoks
ikaldus küljest ei närbataks näppe
hoia et liha ei lahvataks lõppe
kihuta katk tühjuse valda
Trooni tõbe ta tõredas tujus
tal mõõda siunajat surma
määnduvaid muhke marruta mässu
katku katkule karrata külge
Soendile suhu sünnita maitse
hundile kurku kupata liha
lehkava koolja kes kiskunud paiste
uputa kolletand metsa see viha
Lõõmavad leegid need kargavad kõrri
las purevad verise köha ja roe
sorane neelab kui kuukülma sirmi
mädase liha mis tõvest veel soe
Katkusoerdit taga kiusa
jalutut surma peleta
Metsaviha 3
A frieza da morte te consome
A peste te persegue por trás
Afasta a morte sem pernas
A mosca se torna um cadáver amarelo
A faísca voadora não dá trégua
Os vilarejos se cobrem de ouro
Descreva a peste, apodrecendo na mata
Mantenha-se longe do perigo
Para que a doença não te leve ao silêncio do túmulo
Que a calamidade não arranhe seus dedos
Cuidado para que a carne não se desfaça em pedaços
Acelere, peste, rumo ao vazio
A doença do trono está em um humor sombrio
Ela mede a morte com um olhar de reprovação
Destrua as protuberâncias que se acumulam
A peste grita, grudando em você
Dê sabor à boca do calor
Alimente a carne ao lobo
O fedorento cadáver que foi dilacerado
Afunde essa raiva na floresta amarelada
As chamas ardentes saltam para o céu
Deixe que devorem a tosse e o vômito ensanguentados
O imundo engole como uma cortina de frio lunar
A carne podre que ainda está quente da doença
A peste te persegue por trás
Afasta a morte sem pernas