395px

Lágrimas do Céu

Aldevia

Sinu taeva pisarad

Vihma pärast ei julge ma välja minna
Sest et pelgan sinu pisaraid seal
Ajad on meid pillutanud siia ja sinna
Järjest vähem vahet teha saab halval ja heal

Olen üksi oma mõtetes (mõtetes)
Olen üksi (miljonitega) oma tunnetes (oma tunnetes)
Kuid siiski elu leidub veel
Ning järjest karastub (nii tugevaks ta saabki)

"Igavesti" kestis kõigest päevi paar
Lumesajuks muutub kord ka meelehärm
Teiste silmaveest jääb vabaks mu saar
On elu, valu ja enesepiinamisvaev

Olen üksi oma mõtetes (mõtetes)
Olen üksi (miljonitega) oma tunnetes (oma tunnetes)
Kuid siiski elu leidub veel
Ning järjest karastub (nii tugevaks ta saabki)

Mets hingahtas ja mattis vale
Kõik silmad, pisaraist nad kuivaks jäid
Suur vanker kutsus mu ära
Kui vaatad, näeksid mind seal

Lágrimas do Céu

Depois da chuva, não tenho coragem de sair
Porque tenho medo das suas lágrimas lá
Os tempos nos jogaram pra cá e pra lá
Cada vez mais difícil distinguir o bom do ruim

Estou sozinho nos meus pensamentos (pensamentos)
Estou sozinho (com milhões) nos meus sentimentos (nos meus sentimentos)
Mas ainda assim, a vida ainda existe
E aos poucos eu me fortaleço (tão forte que posso ficar)

"Para sempre" durou apenas alguns dias
A tristeza também se transforma em neve
A ilha fica livre das lágrimas dos outros
É vida, dor e o sofrimento de se torturar

Estou sozinho nos meus pensamentos (pensamentos)
Estou sozinho (com milhões) nos meus sentimentos (nos meus sentimentos)
Mas ainda assim, a vida ainda existe
E aos poucos eu me fortaleço (tão forte que posso ficar)

A floresta suspirou e encobriu a mentira
Todos os olhos, das lágrimas secaram
Uma grande carroça me chamou
Se você olhar, me veria lá

Composição: