Meelepett
Võta talt elulootus
Ja näe - loor silmilt langeb
Murdub ka kangeim
Meelepett
Karjatab elusid ühte
Kingi mul vereootus
Ja näe - taganen kõigest
Väärast ja õigest
Meelepett
Mureneb paindliku pilgu all
(Te silmis...)
Koolnukangestuses
Raiub ta kui rauda
Hällist tõustes targu
Varisedes hauda
Koltunud kontideks
Hing saada ihkab
Saatus vaevu teda
Mäletada tihkab
Andestust vennad
Nüüd hävingu hakulgi
Puhkaksin hinge
Kesköises kumas
Viivu vaid viibiks veel
(Kuid mõista!)
Pimedaid ma pigem
Juhatajaks hoolin
Sõnavaeseid
Teele seletajaks soovin
Kurtidel kõrvadel
Ülistust laulan
Kehvikust teen valdja
Oma riigi troonil
Andestust vennad
Aeg tõusta on lahkujail
Parimad sõbrad las magada
Kui ilmamaa isandad
Süütame leinava taeva
Ilusão
Toma pra ti a esperança
E vê - o véu dos olhos cai
Até o mais forte se quebra
Ilusão
Gritando vidas em um só lugar
Dá-me a expectativa de vida
E vê - eu me afasto de tudo
Do errado e do certo
Ilusão
Desmorona sob o olhar flexível
(Em seus olhos...)
Na rigidez do morto
Ele corta como ferro
Ao se levantar do berço
Desmoronando na cova
Transformando-se em ossos
A alma anseia
O destino mal se atreve
A se lembrar dele
Desculpa, irmãos
Agora, mesmo no início da destruição
Eu descansaria a alma
Na luz da meia-noite
Só um instante ainda
(Mas entenda!)
Prefiro os cegos
Como guias me importo
Os sem palavras
Desejo explicar o caminho
Aos surdos
Eu canto louvores
Do fraco faço o senhor
No trono do meu país
Desculpa, irmãos
É hora de se levantar para os que partem
Os melhores amigos que durmam
Enquanto os senhores do mundo
Acendemos o céu em luto