395px

Crepúsculo

Ultima Thule

Videvik

Buy this album!
Buy ultima thule posters!
Free ultima thule music download!
Download "videvik" now!

Download free ultima thule ringtones!

From the album "kogutud teosed 1987-2002"

Mu tüdrukute juustes juba leidub vahel halli
Ja kurbus neile pisitasa silmadesse poeb
Ma ise mässin tihedamalt kaela ümber salli
Ei sõlmi uusi tutvusi vaid vanu kirju loen

Ma vahel mõne klaasikese kallan kurgust alla
Kui miski seda pitsitab just nagu kitsas krae
Ei anna enam vandeid ma vaid vannun vaikselt alla
Niisama vaikselt kellaklaasi taga liigub aeg

Pean päevast päeva omaette pikka videvikku
Mu päike loojub taevas tuhmub kustub päeva kuld
Toos tühi on ei ole selles enam ühtki tikku
Ja mina mees ei võta enam üles pirrutuld

Mu aasadel on hommikuti hõbevalget halla
On õrn ja rabe salamahti külmetanud maa
Kui lähen sinna kõndima ma võtan jalad valla
Ning jäätund kõrte kõlinas on kaduviku hurm

Kui maailm ussikookonina mähkub hämarusse
Ja kitarrikeeli uisapäisa näpib virtuoos
Hing avaneb ja vaikne õhtu astub viimaks sisse
Kõik sada aastat üksindust on korraga siin koos

Hing avaneb ja vaikne õhtu astub viimaks sisse
Kõik sada aastat üksindust on korraga siin koos

Crepúsculo

Compre este álbum!
Compre pôsteres de ultima thule!
Baixe grátis a música de ultima thule!
Baixe "videvik" agora!

Baixe toques de celular grátis de ultima thule!

Do álbum "kogutud teosed 1987-2002"

Nos cabelos das meninas já tem um pouco de grisalho
E a tristeza se esgueira devagar nos olhos delas
Eu mesmo me enrolo mais o cachecol no pescoço
Não faço novas amizades, só leio cartas antigas

Às vezes eu despejo um copo pela garganta abaixo
Quando algo aperta, como se fosse uma gravata apertada
Não faço mais promessas, só juro em silêncio
Assim, quietinho, o tempo passa atrás do vidro do relógio

Eu passo dia após dia no meu longo crepúsculo
Meu sol se põe no céu, se apaga, se apaga o ouro do dia
Essa caixa tá vazia, não tem mais um fósforo
E eu, homem, não acendo mais a fogueira

Nos meus campos, nas manhãs, há um nevoeiro prateado
É suave e frágil, a terra esfriou às escondidas
Quando vou caminhar lá, deixo os pés livres
E o som do gelo nas canas é a sedução do fim

Quando o mundo se enrola como um casulo na penumbra
E um virtuoso toca as cordas do violão apressadamente
A alma se abre e a noite silenciosa finalmente entra
Cem anos de solidão estão todos aqui juntos

A alma se abre e a noite silenciosa finalmente entra
Cem anos de solidão estão todos aqui juntos