Nüüd Mingem Siit Veel Koidu Eel

Nd mingem siit, veel koidu eel,on udused, klmad med me teel.Kuid
kaugemal, rgkalju allme vlukuld meid ootab veel.Seal muiste
pkapikusoolkis sgaval koopais igal pool,kus pev vi , virk sepatning
nidust appi vitis hool.Sai kuningas neilt aardeid hid,mis kuldselt
sdelema jid.Nad ehteid lid, mis valgust tidja prgi, kirevaid
mgapid.Ning suutis mnigi meistermees,et thti itses hbekees.Ja
kroon nii kuldset pildus tuld,seal kuu ja pike srasid sees.Nd
mingem siit, veel koidu eel,on udused, klmad med me teel.Kuid kaugemal,
rgkalju allme unund kuld on alles veel.Ka kauneid peekreid tehti
sealja kullast kandleid, keeled peal.Ei leidnud viis neilt kuuljaid
siis,kus inime maad ei kaeva eal.Li knkal mhama mnnitukk,s
tuulte oigeis kostis hukk.Lsk oksi si, lm laotust li,leek ropsis puil
kui punane kukk.All orus kumises hirekell,kik rahvas vaatas, hirmus
hell,kuis lohe raev, oh ud ja vaev,seal mllas majadel,
tornidel.Mel tossas suits, mis hukke rikknd pageda paistis
ainulik.Mest lahkus him, ji maole vim,sai surma mnigi
pkapikk.Nd mingem khku, kigest vest,ning le mitmest sngest
mest,kus udud maas, et vita taasme kuld ja kandled lohe kest.