Keegi Veel

Prast mind ja prast meid me tuleme kik taasKui on ites vetepind ja siis kui
hall on maasTuleb ta ja tuleb see siis keda kohtad teelTulen ma ja
tuled sa ja tuleb keegi veelOlin ma ja olid nemad talv siis oli
veelSaabus surm ja saabus kevad saabus keegi veelMeeltest kustusid kik
lehad nagu niiskus soostNgin kuidas meie kehad lagunesid koostMida
kujutas me elu eraldi vi koosSee on liigne keskustelu see on teises
loosNgin kuidas muutus maailm kuidas muutus kikSeniks kui ma jlle
naasin saabund oli vitSurnuna ses inimkonnas ennast kaotasinIdeaalses
hiskonnas silmad paotasinInimesi sndis suri selge oli seeEt kui mina
sinna tulin tuli keegi veelTulevikuilm ei ninud puhkust ega tdKigil
olid segi linud pevad ja ka dhel sel polnud kuhu minna mul ja siisLasin
ennast kanda kuhu eskalaator viisLiin siis minevikumaile hakkas
laskumaVanalinna varemeile sitsin vastu maTundus nagu oleks uuesti
ma seda nindLagunenud kohviku ees peatuma ma jinMa seisin seal kus
seisti siis kord sajandite eestKik oli hoopis teisiti kuid soojaks tmbus
seestNgin pimedaks kik lheb eemal kumas linnValgustasid kuu ja thed
varemeid ja mindMa kaotasin ra kinga vist suulakke kleepus
keelNonahal tundsin hingamist seal seisis keegi veelKui jlle tuled
sttisid seal rohtund siduteelSiis meie pilgud htisid seal seisis keegi
veelSee lugu kuhugi ei vii sest keel jb saamatuksJa miks ma praegu
seisan siin jb arusaamatuks