Rabakannel

Corda de Lamento

Rabakannel

Marca de castigo, pérola se desfaz no ventoKastemärg pärlike habiseb tuules
A névoa do pano afasta o que está à frenteUduse kardina hajutab eest
Perdido, buscando gritos, ouve novamenteEksinud otsimas hüüdeid taas kuuleb
Sem encontrar, eles ficam na água escuraLeidmata jäävad nad tumedast veest

Quem escuta, atento, pode achar no silêncioKes kuulatab, teraselt, leida võib vaikusest
A harpa, onde as cordas ressoam a dorKandle, mil keelte peal heliseb lein
O horror que guardou o grito desviadoÕud, mis talletund hälbinu hüüetust
A seguir, avisa sobre caminhos enganososJärgimast hoiatab petlike teid

Na neblina prateada, a harpa do lamentoHõbeniites härmakannel
No vendaval de inverno, só toca a tristezaTalvetuisus mängib vaid leina